Saaremaa huumor

Üks kindel asi, millest Saaremaast ja saarlastest juttu tehes üle ega ümber ei saa on ainulaadne saare huumor. Saarlasega rääkides ei või kunagi kindel olla, kas ta teeb nalja või mitte. Küsid tema käest näiteks teed Kuressaare teatrisse, tema aga toob sulle hoopis kohvi Orissaare rahvamajja. Huumoripõldu on Saaremaal küntud aegade algusest saadik ja pausi pole kunagi sisse tulnud. Just siis, kui mandri-Eestit tabas 17. sajandi lõpul suur naljahäda, enamik eestlasi elas naljapajukil ning naljapaistetus oli sama igapäevane nähtus kui teismelisel vistrik nina otsas, tulid appi saarlased ja täitsid oma saare huumoriga tekkinud lünga. Nõukogude okupatsiooniaastatel oli saare huumor punavõimudele pinnuks silmas. Hambaarstidele anti korraldus kõik saarlaste naljahambad välja tõmmata, kuid saarlased ajasid hambaarstid enne operatsiooni algust nii naerma, et nood naersid oma kõhu kõveraks ja viidi haiglasse. Pole asja, mille üle saarlased nalja ei teeks, kuigi kõige meelsamini irvitatakse naabrite hiidlaste ning mandriinimeste üle. 2012. aastal üle Eesti läbi viidud huumoribaromeetri mõõtmise tulemusel selgus, et Saaremaa on Eesti naljarikkaim paik, kus pidevalt on nalja nabani. Keskmises Eesti maakonnas on nalja kõigest kubemeni. Iga nelja aasta tagant korraldatakse Kuressaare olümpiastaadionil rahvusvahelisi Naljamänge.