Saare naise naba

"Ei ma pole Saaremaa peal käind ja saare naise naba näind!" kirjutas Balthazar Russow oma kuulsas "Liivimaa kroonikas". Russowit võib mõista, sest Saaremaal pole Liivimaaga midagi pistmist. Küll on aga tõsi see, et juba eelmise aastatuhande keskel oli saare naise naba üks salapärane asi, mida paljud oma silmaga näha ihkasid. Sadu aastaid on kümned ja kümned tuhanded turistid voorinud saarele, et seda loodusimet oma silmaga kaeda, kuid vaid vähestele väljavalitutele saab see õnn osaks. Nii tuleb ülejäänutel leppida saare naise naba kohta turismibrosüürides leiduva kirjeldusega: "Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ilma nõela pistmata. "Viimase saja aasta jooksul on saare naise naba õnnestunud näha aga ainult viiel inimesel, sest too ilmutab end iidsel lossimüüril harvemini kui Haapsalu "valge daam". Ometigi ei jäta inimesed üle maailma lootust näha seda ilmaimet, mis on kantud UNEXPO kultuuripärandi nimekirja, ja reisivad Saaremaale palverännakule.