Tuulikud

Tundub uskumatu, aga ammustel aegadel polnud Saaremaal üldse tuult. Mingil arusaamatul kombel viis Golfi hoovus, mis muidu tuult Läänemere äärde toob, kõik tuuleiilid Saaremaast eemale. Pesu nööridel ei kuivanud, lapsed ei saanud tuulelohet lennutada ja saare meeste majesteetlikud hallid lokid ei saanud tuule käes lehvida. Kuid saarlased pole kunagi lasknud end sellistest asjadest mõjutada ning on varmalt asunud lahendusi otsima. Nii ehitaski ühel heal laupäeval Laimjala mees Mihkel Rüütel (kes oli muide Arnold Rüütli kauge esivanem) valmis esimese tuuleveski, mis hakkas oma kandi inimestele esimesena tuult tekitama. Juba järgmisel päeval, pühapäeval, voorisid inimesed üle kogu Saaremaa Rüütli õuele kokku, et seal oma pesu kuivatada, tuulelohesid lennutada ja lokke lehvitada. Rüütli tuuleveskist said innustust ka teised kohalikud mehed ja juba aasta pärast oli iga talu õuel üks tuuleveski. Nii sai Saaremaast üks Eesti tuulisemaid kohti. Kui alguses palgati pisukese taskuraha eest tuuleveskeid ringi ajama hiidlased, siis hiljem ehitati need kadakabriketi küttele üle. Ühel hetkel oli Saaremaal juba nii palju tuult, et Golfi hoovus ei saanud seda eirata ning ülemaailmsed tuuleiilid hakkasid ka Saaremaale jõudma. Seejärel kadus vajadus tuulikute tehtud tuule vastu ja need ehitati ümber vilja jahvatamiseks või lihtsalt turistidele näitamiseks.