Suur Töll

Saare esimene maavanem Suur Töll sündis oma XVIII sajandil oma vanemate pojana. Ega palju rohkem tema päritolust teada polegi. Isegi tema sünnipärast nime ei tea keegi. Kuna ta oli juba lapsest peale väga suur ja kohmakas, siis hakkasid teised lapsed teda kiusupärast kutsuma Suur Töll. Töll oli aga hea südamega ega pannud seilist rumalust teistele pahaks - muudkui aga kasvas rahulikult edasi. Kui Töll sai täisealiseks, oli ta juba kolm meetrit ja 24 sentimeetrit pikk ning saarlased valisid ta endale esimeseks maavanemaks. Lisaks maavanema ametile pidas Töll ka paljusid teisi ameteid, mis talle suure kasvu tõttu sobisid. Väejuhina kaitses ta oma rahvast vanapagana ja teiste vaenlaste eest, priitahtliku pritsimehena aitas vanaprouade kasse puu otsast alla tuua, meistrimehena paikas tuulikute katkiseid tiibu, samuti aitas saarlasi suuremate asjade kolimisel. Suur Töll suri XIX sajandi esimeses pooles võitluses Otto- Triin- Wilhelm Masinguga, kui too tuli sule ja tindiga saarlastele õ tähte peale suruma. Tema viimased sõnad olid: "Hauaplaadile kirjutage mu nimi Töll, mitte Tõll!" Seda, kus Töllu haud asub, ei tea aga keegi. Nõukogude okupatsioon nägi Töllu mälestuses ohtu oma võimule ning viis ta säilmed kaugele Venemaale. Töllust ei ole säilinud ühtegi pilti, sest saarlased uskusid, et nii püha meest ei tohi ühelegi maalile jäädvustada. Seda kirjutamata seadust rikkus aga 1980. aastal kunstnik Jüri Arrak, kui valmis Töllu elulool põhinev dokumentaalne joonisfilm. Arrak sai selle teotuse eest alalise keelu Saaremaad külastada, ta on oodatud ainult filmi pärast kana kitkuma.