Saaremaa valss

Kes ei teaks "Saaremaa valssi" - lugu, mille Raimond Valgre kirjutas 1948 aastal Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks. Paraku jäi edu ja võit Eurovisioonil tulemata, sest selline lauluvõistlus leiutati alles kaheksa aastat hiljem. Laulu sõnad pärinevad Debora Vaarandi ühest pikemast luuletusest, mis kirjeldas argielu Saaremaal Nõukogude okupatsiooni alguspäevil. Nimelt otsustasid isepäised saarlased protesteerida Nõukogude võimu vastu nii, et tegid kõiki oma igapäevaseid tegemisi tantsides. Nii tantsiti tööle ja kauplusesse, tualetti ja laupäevakule. Ka tööd tehti tantsides, enamasti valsitaktis. Ikka üks- kaks- kolm ja kaks- kakskolm ... Nõukogude võimud nägid muidugi läbi, et sellise laulu kaudu tahavad Valgre ja Vaarandi ülistada vastupanu kehtivale korrale. Autoreid mõjutati valsi asemel kirjutama tsastuskat, kuid Georg Gs lõi rusika lauale ja ütles et jääb valss. Kuna Gs oli NSV Liidus tunnustatud laulja, siis ei julenud keegi talle ka vastu vaielda. 0:>tamatult sai lugu aga kõige kuulsamaks mitte Eestis ega Nõukogude Liidus, vaid hoopis Soomes. See näitab, et Valgre pilk Euroopa poole oli õigustatud. Praegu käivad põhjalikud arutelud teemal, kas "Saaremaa valsist" ei võiks saada Eesti ja Soome ühine uus hümn. Sest praegused hümnid "Maamme" ja "Mu isamaa mu õnn ja rõõm"on selgelt aegunud.